Andres

  Avalehele 

 Galerii

  Vanematest

Pisut endast

Sündinud 18. juulil 1959
ehk SEA aastal
Tähtkuju: Vähk

1977. aastal lõpetasin Tallinna 21. keskkooli ning astusin samal sügisel Tallinna Tehnikaülikooli. Erialaks keemiatööstuse põhiprotsessid. Aastal 1982 asusin tööle samas ülikoolis - algul teadurina, siis ka õppejõuna.

Üheks alaks, millega töövälisel ajal rohkem kokku puutunud olen, on muusika. Lapsepõlves sain esimesed muusikalised triibulised lastekooris "Ellerhein". Selles kooris laulis siis isegi  poisse (Karl Madis näiteks ja Ain Tammesson). Samal ajal käisin mõned aastad ka klaveritundides, kahjuks aga jäi see üsna pinnapealseks.

Logarütm Hiljem kui vanuse tõttu koorist lahkuma pidin, õppisin veidi kitarri tinistama ja kolm viimast keskkooli aastat tegime tollases 21. keskkoolis bändi "Logarütm" (Arno Alumäe - bass, Ott Vilusaar - soolokitarr, Ants Promann - trummid, Neeme Takis laul ja heli, mina olin klahvide taga).  Logarütmiga sai osaletud ka Eesti Õpilasmaleva lauluvõistluste programmis, kuigi koolipidudel mängisime väheke karmimaid lugusid.  Sellest koolibändist on praeguseks muusika juurde jäänud Paavo Piiparinen (viimati kohtasin teda ansamblis Los Amigos), kes istus trummide taha peale Ants Promanni. Bassimees Käli tegeles ka Tõrva kandis pikka aega muusikaga ja astus aeg-ajalt üles torupillishowga, kuid tänaseks on ta Eestimaa tolmu jalgadelt pühkinud.

Ka hiljem on teed muusikaga ristunud.  Tehnikaülikoolis olid 70-te  lõpus niinimetatud taidluskonkursid. Osalesime seal ansambliga "Viisis". Vist isegi võitsime paar korda. Ansambli liikmeteks olid peale minu ülikoolikaaslased Tiia Rinken, Leili Lukas, Ivar Martin ja Mart Unt. Peale ülikooli jätkasime veel mõnda aega Mardiga kahekesi. Liikusime seal kus folkmuusikat tehti ja mängisime mõnikord sõprade pulmades. Siis aga vahetas Mart konstruktori karjääri Otsa kooli vastu, lõpetas Muusikaakadeemia ja asus tööle professionaalse lauljana. Tüdines sellestki ning viimased aastad oli ta jällegi inseneriametis.

Hiljem olen laulnud veel mitmetes koorides, pikemat aega näiteks Estonia Seltsi segakooris. Praegu naudin muusikat siiski pigem kuulajana.

Tähtkuju järgi olen Vähk. Nagu kirjutab oma raamatus "Tähemärgid" Linda Goodman

"...on ta puikleva paljusõnalisuse vaikiv sõnameister. Ärge lootkegi, et ta esimesel kohtumisel teile oma hinge avab. Vähk ei usalda kunagi võõrast, ning on palju asju, mida isegi tema parimad sõbrad temast ei tea. 

Ta võib olla väga viisakas, peenetundeline ja tähelepanelik. Kahtlemata on ta romantiline unistaja. Ent samas võib ta olla sedavõrd praktiliselt arvestav, et nii mõnigi kipub teda "kuivikuks" pidama. Mida küll sellisega peale hakata?

Vahel tõmbub ta ka oma mugava kesta varju, mida ta kogu aeg kaasas kannab, tundes ennast seal mõnda aega omaenese emotsioonide eest turvalisena. Ent küll ta mõne aja möödudes ettevaatlikult oma urust välja piilub, et taas päikesepaistet nautida.

Ka raskustes õnnestub tal jätta alati rikka või vähemalt niisuguse mehe mulje, kes on näinud paremaid päevi, ja kui neid pole veel olnud, siis need kindlasti veel tulevad. Ükspäev ta kas teenib või saab mingil moel suurema summa raha..."

Midagi ilusat ikka ees kah!?!